Kuristik Rukkis ülevaade

KURISTIK RUKKIS

 

1)TEOSE IDEE

Miks teie arvates on teos kirjutatud, milline näib olevat autori eesmärk? Mille nimel võideldakse? Millised autori tõekspidamised väljenduvad teoses?

Arvan, et teos on kirjutatud selleks, et näidata puberteediaega seotud probleeme. Holden Caulfield  võitleb ühiskonna ja inimestega tema ümber, sest nad ei mõista teda.

2)AINE JA TEEMA

Milliseid probleeme lahendatakse? Millises keskkonnas tegevus toimub? Mida tehakse, milleks?

Teoses lahedatakse probleeme, mis ümbritsevad Holdenit, kuid otseseid lahendusi ei leitagi. Raamatu minategelane pole küll veel täiskasvanueas, kuid elab väga vaba elu andmata vanematele või tuttavatele aru oma käimistest ja tegemistest.

3)AEG, RUUM, MILJÖÖ

Ajastu, ajalooline olukord. Millised on autori taotlused asjaolude kujutamisel?

Teose tegevus toimub 1940-aastate teisel poolel, mida tegevuse käigust tegelikult järeldada ei saa.

 

4)TEGELASKOND

Peategelased, nende probleemid teoses, nende portree, karakteristika ja tegutsemise motiivid.Kõrvaltegelased.Milline on iga tegelase ülesanne teoses?

Raamatu pea- ja minategelane on noormees Holden Caulfield. Ta on 16-aastane ning talle ei meeldi miski või nagu ta ise teoses ütleb, ajab teda kõik oksele, näiteks kool ning kõik sellega seonduv ja üldse kogu maailm. Kuid ta on väga kiindunud oma nooremasse õesse Phoebesse, kes talle ainukesena siin maailmas meeldib, keda ta usaldab ning kellega rääkides tunneb end hästi. Phoebe püüab vennale aru pähe panna ning head nõu anda, kuid poiss ei taha õde kuulda võtta. Holdeni vanemad on rikkad ning valmis ostma poisile kõike, mida ta vaid tahab. Noormehe noorus on möödunud koole vahetades, sest teda visatakse välja halbade hinnete pärast, kuigi tegelikult on ta tark, kui vaid õppida viitsiks. Poisi välimuse üle kurta ei saa, kuigi ta ise endaga rahul ei ole. Holdeni ühikakaaslane on Ackley, kes pole Holdenile sümpaatne ega lähedane, kuid vahel on teineteisega siiski hea suhelda. Ackley oli välimuselt suhtelist inetu, ta oli väga pikk ning nägu oli täis vistrikke. Ka iseloomult oli ta ebasümpaatne. Holdeni toakaaslane oli Stradlater, kes oli kena ning loomulikult ka tüdrukute lemmik. Ta hoolitses väga oma välimuse pärast, kuid koduses elus oli ta lohakas ning kodutööde jaoks polnud aega, sest oli vaja tüdrukutega väljas käia. Sellepärast juhtuski tihti, et Holden tegi tema kodutöid.

 

5)TEOSE ÜLESEHITUS.SÜZEE JA FAABULA

Kas teoses on lugu, kuidas seda jutustatakse? Sündmused ja nende järjekord.  Erinevate kujutusvõtete (jutustus, kirjeldus, arutlus, dialoog) kasutamine.

Teose minategelane jutustab oma probleemidest ja nende lahendamisest. Sündmused on kronoloogilises järjekorras. Süžee ja faabula langevad kokku. Teoses on kasutatud nii dialooge, jutustusi, kirjeldusi kui ka arutlusi. Suurem osa raamatust põhineb siiski jutustusel ja kirjeldusel.

 

6)KEEL JA STIIL

Millist keelt kasutab autor.Kuidas kõnelevad tegelased? Milliseid stiilivõtteid autor kasutab, kuidas esitab meile omi seisukohti?
Autor kasutab teoses vaba stiili ning tegelaste omavaheline jutt ei ole ametlik. Ka õpetajaga räägib Holden vabalt. Autor esitab omi seisukohti tegeleste kaudu.

7)TEOS JA LUGEJA.

Milliseid teose probleeme võiks üle kanda tegelikku, kaasaegsesse, teie ellu? Teose püsiväärtused. Kuidas meeldis? Miks?

Paljud probleemid, mis raamatus käsitletud, on samad, mis praegugi. Minuvanustel kui puberteedieas noortel on samuti nagu Holdenilgi probleeme nii vanemate, eakaaslaste kui ka ka kooliga. Raamat meeldis mulle hea vaba stiili pärast ning ka paljud probleemid tundusid tuttavad.

Kuristik Rukkis analüüs 2

Jerome David Salinger „Kuristik rukkis"

　

　

Holden Gaulfieldi mäss teda ümbritseva maailma vastu

Holden Gaulfield oli võrdlemisi tasakaalutu, kuid sellest hoolimata mitte halb 17-aastane koolipoiss. Peamine asi, mida Holden ihkas oli olla täiskasvanu. Et seda saavutada kutsus ta endast vanemaid kaasõpilasi lapsukesteks, mis muidugi teistele ei meeldinud. „Ei, sa ei teeks seda, Ackley-lapsuke. Kui sul oleksid tema rahad, oleksid sa üks suuremaid…" „Tead, aitab sellest Ackley-lapsukesest. Kurat võtaks. Mina passin sulle papaks, sa tohman." (lk 28)

Samuti valetas ta ennast korduvalt vanemaks, et baarides ja lokaalides alkoholi saada, sest tundus, et sigarett on lubatud juba selles eas. Ta valetas kahele inetule ja ühele võrdlemisi normaalse välimusega naisele oma vanust, nii valetas ta ka lõbutüdrukule. „Kuulge, aga kui vana te õieti olete?" „Mina? Kakskümmend kaks." „Mis te luiskate!" (lk 90)

Veel ihkas ta olla mittehaavatav, kuid see ei kukkunud tal just suurepäraselt välja, tihti lugu, kui miski viltu vedas raske tundus või lihtsalt niisama, ilma põhjuseta, hakkas ta nutma. Kui ma olin minekuvalmis, kohvrid juba käe otsas ja puha, siis peatusin hetkeks trepi juures ja heitsin viimast korda pilgu meie koridorile. Ise ma nutsin. Ma ei tea, mispärast. ( lk 53)

Holdenil ei olnud palju sõpru, sest tema võrdlemisi närviline ja enesekeskne olek ei tekitanud teistes usaldust. Kui üle kõige armastas ta oma väikest õde Pheobe’t, kellega neil oli väga eriline ja lähedane suhe.

Holdenil oli kombeks ka endale haigusi nö külge pookida ja seda sellepärast, et paista huvitavam ning saada mingisugustki kaastunnet või isegi kerget tähelepanu. „Mina ise pean operatsioonile minema" „Oi, tunnen kaasa," ütles ta. Paistis, et ta mulle tõepoolest kaasa tundis. /…/ „See ei ole midagi tõsist. Mul on tilluke kasvaja" „Ei või olla!" Ta tõstis käe suu ette ja puha. (lk 58) Poolel teel vannituppa hakkasin kujutlema, nagu mul oleks kuul soolikates. /…/ Siis ma lähen jala trepist alla – lifti ei kasuta: Toetun trepikäsipuule, ja endal mul niriseb suunurgast vähehaaval verd. /…/ Kujutlesin. Kuidas Jane hoiab mul sigaretti huultel, kuni ma ise verest tühjaks jooksen. (lk 99-100)

Holden Gaulfieldi mäss maailma vastu seisnes kõige selle, mida talle soovitati mitte tegemises. Ta eiras Spenceri ja Antolini õpetusi ja nõuandeid. Holden oleks pidanud rohkem kuulama ja mitte nii isepäi tegutsema. Üheks nö mässu põhjuseks usun ma ka puberteedi ea olemas olu.

　

　

　

　

Anny Drobet 12b

Kuristik Rukkis peategelase Holdeni iseloomustus

„Kuristik rukkis“ Jerome David Salinger

Holdeni iseloomustus

 

 

Holden Caufield on 16-aastane poiss, kelle nimi (Caulfield) on tuletatud ilmselt Charles Dickensi romaani peategelase David Copperfieldi nimest. Holden käib nüüdseks Pencey erakeskkoolis, mis asub Agerstownis, Pennsylvanias. Tema vanemad on jõukad ning väga korralikud,  tänu sellele ei ole tal probleeme oma tahtmise läbi surumiseks. Holden on nimetanud ennast ateistiks, kuid Jeesuse vastu pole tal midagi, palvetama ta siiski ei hakkaks. Kirikuõpetajaid ta ei salli, kuna nende hääletoon olevat õõvastav(vanemad on tal eriusku ). Tänu vanemate jõukusele saab ta lubada endale internaatkooli. Paraku ei püsi ta seal kaua( vahetanud kooli juba 4ndat korda), tema halva õppeedukuse tõttu visati teda koolist välja,  seda just tänu eksamite mittesooritamistele. Koole on ta vahetanud just tänu kohanematusele: klassivahede rõhutamine ja silmakirjalikkus. New Yorgist pole ta just heal arvamusel: külm, õudne, üksildane tunne, hirmuäratav, mahajäetud, masendav tunne. Kuna ta on väga andekas nagu teised Salingeri tegelased, on kirjanduse eksam sooritatud positiivsele hindele. Ta ise on öelnud, et ta on laisk ega viitsi õppida, kuid siin kohal ei ühti minu arvamus tema omaga. Arvan siiski, et pigem mõjutab teda kool. Nt roppused seinte peal ärritavad teda, ebavõrdsus. Välimuselt on ta pikka kasvu ning viisaka väljanägemisega ning tal puuduvad vistrikud. Poiss pole täisealine, kuid valetab end igal võimalikel juhtumitel täisealiseks: alkoholi tellimisel, Faith Cavendishi välja kutsudes, kohtumisel sutenööri ja prostituudiga. Tema identiteedid(valenimed) vahetuvad tihti, just selleks, et teha asju, mida vanemad inimesed teevad. Vaatamata sellele, ei usu keegi, et tegu võiks olla täiskasvanud poisiga. Holdenil on kaks venda ning üks õde. Allie ja D.B on vennad, Phoebe tema õde. Allie suri valgeveresussse, vanem vend D.B on hea kirjanik, Phoebe on noor, kuid oma vanuse kohta asjalik laps. Kõige lähedasem suhe on tal Phoebega, ka Alliega. Holden ei taha saada täiskasvanuks, sest nn suurte inimeste maailm on tema jaoks võlts ja silmakirjalik(kõneldakse ainult rahast, võimust ja aust). Ta keeldub sobitumast ühiskonda, reeglitele truuks ka ei jää.(justkui seesmiselt tühi). Holdenit häirisid vaesusega seotud pisiasjad: odavad kohvrid, mis teda ärritasid; ühistransport; liftid; näitlejad ja teater, kuna polnud loomulikud; kino. Ta pigem oleks soetanud endale hobuse kui auto, sest hobune oli vähemalt midagit inimlikku. Holdenil on elav fantaasia, väga kergesti ärrituv, tõrges, kinnine teiste inimeste suhtes, üleolev. Samuti ei usalda ta teisi, seepärast pole tal ka südamelähedasi sõpru; enne ütled, siis mõtleb; sallimatus(kui see ka on, siis lühikest aega), mis näitab, et ta tüdineb väga kiiresti inimestest ära. Kinnine iseloom ning otsustusvõimetus on talle saatuslikuks saanud, täpselt nagu ka mitte oma tahtmise läbisurumine.( Sally, tema tüdruksõber, Holden jättis ta maha ). Holdenil on üks pahe, nimelt suitsetamine, kuid tal on ka positiivsed jooned: meeletu kiindumus laste vastu, nende kaitsmine, muuseumide külastamine( seda seepärast, et seal ei muutunud kunagi midagi ). Poiss soovib paremat ja õnnelikumat maailma. Ta ei taha, et lapsed peaksid rikkuma oma silmi roppude sõnadega, täpselt nii, nagu ta ei taha ka, et lapsed kasvaksid suureks ning näeksid, mida elul on pakkuda täiskasvanutele. Kõik tekitab temas halbu emotsioone, kuid siiski on miski, mida ta tõesti tahab: saada valvuriks nö püüdjaks, kelle soov on kaitsta lapsi suureks kasvamise eest ja nö suurte inimeste maailma inetuse eest.

Ta mõistab, et ta ei suuda kaitsta kõiki, ise mitte teistele haiget tehes. Ta on vihane peamiselt ainult sellepärast, et täiskasvanud ei mõista tema probleemi ega võta seda isegi tõsiselt. Teose lõpuks viivad ta vanemad poja psühhoterapeudi juurde, nimelt peab Holden lõpuks minema ravile psühhiaatriahaiglasse. Ta viibib aasta aega seal asutuses ning tunnistab, et tunneb puudust kõikidest, kellega jutustanud oli. Sügisel ootab teda ees uus kool ning ta ei tea mida sellest oodata. Arvan, et ta muutus leplikumaks ning sallivamaks mingil määral ning seetõttu ei vihka ta enam kooli, õpilasi ega täiskasvanuid inimesi.

Kuristik Rukkis kokkuvõte 2

J. D. Salinger  „Kuristik rukkis“

 

Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane

Mr. Spencer – ajalooõpetaja;

D. B. – Holdeni vanem vend

Robert Ackley – koolikaaslane

Stradlater – Holdeni toakaaslane

Allie -  Holdeni noorem vend, kes on surnud

Phoebe – Holdeni noorem õde

Antolini – Holdeni endine õpetaja

 

 

Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matši (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu.

Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei muretse, Holden leiab, et tal on üleminekujärk ja see läheb kunagi üle, Hetkel muret ei tunne. Spencer kutsub ta kakaod jooma, kuid Holden vabandab end välja, et peab võimlasse minema oma asjade järele. Tegelikult ei pea. S hüüab talle järele õnn kaasa ja see ärritab Holdenit (Õnn kaasa ja võrratu on teda ärritavad sõnad).

Holden on suur luiskaja nagu ta ise leiab. Ta läheb tagasi internaati, riietub, paneb pähe New Yorgist ostetud tobeda punase pikka nokaga jahimütsi ja hakkab raamatut lugema. Ta mõtiskleb  autoritest ja leiab, et tema lemmikautor on D. B. kes muidu kirj, lühijutte, kuid nüüd kirjutab Hollywoodis raha eest filme. See pole Holdeni arvates õige, ta vihkab kino. Siis tuleb Robert Ackley, kes elab kõrvaltoas. Holden ei paista teda eriti sallivat (ta nägu on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga). Ta küsib Holdenilt vehklemisvõistluse kohta (Holden oli NY metroos ära kaotanud võistkonna varustuse ja võistlus jäi ära). Ackley lõikab küüsi ja ajab need põrandale, ei saa aru vihjetest, kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub.

Stradlater läheb pesuruumi end üles lööma, kuna tal on kohtamine. Holdenil on igav ja ta läheb kaasa. Stradlater vilistab, kuid teeb seda jube halvasti. Stradlater palub, et Holden talle kirjandi kirjutaks. Holden pole õnnelik, kuid jääb lõpuks nõusse (tuleb kirjeldada mingit tuba või hoonet, kuna Holden ei oska midagi selle kohta kirj. Siis kirjutab ta hoopis oma surnud venna Allie pesapallikindast, mille peale on luuletusi kirjutatud).  Holden kritiseerib mõttes Stradlateri raseerimisvahendeid, mis on jube räpased. Siis kuuleb ta, et Stradlater läheb välja Jane Gallagheriga, Holdeni lapsepõlvesõbraga. Ta meenutab lapseliku vaimustusega koos veedetud aegu, ja tahab, et Stradlater küsiks talt kabe kohta (Jane ei tahtnud kunagi käia tammiga, Holden tahab teada, kas ta seda ikka veel ei taha). Stradlater lubab küsida, kuid Holden teab juba ette, et ei küsi. Kui Stradlater on läinud, tuleb jälle Ackley ja Holdenil on isegi rõõm teda näha, kuna ta viib ta mõtted mujale.

Õhtul on söögiks biifsteek ja Holden arvab, et selle pärast, et kui järgmine päev lapsevanemad külla tulevad, siis küsivad nad oma võsudelt, mis eile õhtul süüa said ja nood vastavad biifsteeki (jääb kooli toidust hea mulje). Holden läheb koos sõpradega linna (Mal Brossard ja Ackley), kinos pole aga midagi huvitavat, niisiis süüakse, mängitakse mänguautomaadiga ja minnakse internaati tagasi. Mal hakkab bridži mängima, Ackley jääb Holdeni tuppa lobisema, kuigi Holden püüab temast lahti saada. Kui Ackley lahkub, siis hakkab ta kirjutama kirjandit, kuid ei tule pähe ühtegi ruumi, siis kirjutab ta oma venna pesapallikindast (Holden arvab, et tema vend oli olnud tohutult intelligentne, kuid suri 1946 valgeveresusse).

Kui Stradlater koju jõuab ja näeb, millest Holden kirjandi kirjutas saab ta pahaseks. Holden rebib seepeale kirjandi üldse puruks ja hakkab suitsetama, kuna teab, et see Stradlaterit ärritab. Ta hakkab Stradlaterilt kohtingu kohta küsima ja see ärritub. Siis püüab Holden teda näkku lüüa, kuid ei taba korralikult. Stradlater hoiab teda põrandal kinni, kuni Holden teda sõimab. Ta lubab vait jääda, kui Stradlater ta lahti laseb, kuid ei jää tegelikult ja Stradlater lööb teda. Holden jääb peale seda tükiks ajaks põrandale istuma ja sõimab Stradlaterit, too on veidi pabinas ja soovitab nägu pesta. Kui Stradlater pesuruumi läheb, siis ajab Holden end püsti, vaatab peeglist ja läheb Ackley tuppa.

Ackley ehmatab ära nähes Holdeni nägu, Holden võtab asja rahulikult. Ta tahab jääda sinna tuppa magama, kuid Ackley ei taha teda hästi lubada. Ta jääb mõneks ajaks Ackley tuppa, Ackley jääb magama. Holden mõtleb Stradlater ja Jane kohtumisest. Siis äratab ta äkki Ackley üles ja küsib, kuidas saada kloostrisse. Ackley vihastab ja tahab, et Holden lahkuks. Holden lähebki kooli peale hulkuma ja talle saab selgeks, mida ta teha tahab: Pencyst lahkuda. Ta plaanib umbes nädala New Yorgis redutada, siis koju minna. Ta müüb maha oma kirjutusmasina, et raha saada. Lahkudes karjub ta üle kooli: Head und kretiinid!

Holden läheb rongi peale, et sõita New Yorki. Seal kohtab ta ühe koolivenna ema (koolivenda peab ta jobuks) ja kiidab oma koolivenna tema ees taevani, ema jääb uskuma. Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks.

Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane G-le pole vastavat tuju helistada jne). Ta ei helistagi ja sõidab hoopis taksoga hotelli. Ta küsib taksojuhilt, kuhu viiakse talvel pardid pargist, taksojuht peab teda napakaks. Ta võtab endale toa Edmontoni hotellis. Holden jälgib aknast, mida teevad inimesed teises majatiivas: üks vanamees riietab end naiseks jne. Ta helistab ühele tüdrukule, keda tahab kokteilile kutsuda, kuid too ei tule, kuna on hilja.

Holden otsustab minna Hotelli lähedale ööklubisse „Lavendlisaal“. Riidesse pannes mõtleb ta oma õele Phoebele . Ta peab teda väga targaks ja ilusaks ja leiab, et on oma perekonna ainus tuhm tegelane.

Ööklubis pole temaealisi ja ta on pahane, et talle ei müüda alkoholi. Ta räägib ja tantsib klubis mingite 30 aastaste naistega, kes teda aga eriti tähele ei pane.

Peale ööklubist lahkumist mõtleb ta uuesti Jane-le. Sellele, kuidas ta temaga suhtlema hakkas, koos golfi ja kabet mängis jne. Temas tekitab vastikust mõte Janest ja Stradlaterist. Ta on mõnda aega hotelli vestipüülis ja läheb siis ühte öölokaali (Earni`s).

Taksoga sõites hakkab ta uuesti rääkima pargi partidest. Taksojuht ärritub. Tema suhtumine Earnisse (klaverimängija) on imelik: kord ta ütleb, et mäng meeldib talle, siis kritiseerib seda jälle ja Earni käitumine ei meeldi talle. Ta jälgib inimesi ja siis tuleb tema juurde venna D. B. Vana tüdruk oma poisiga. Holden märkab tüdruku suuri rindu. Tüdruk ärritab teda ja ta leiab vabanduse lahkumiseks.

Holden läheb jala hotelli tagasi ja külmetab. Teda huvitab, kes tema kindad Pencys ära varastas, kuid samas ta teab, et ei julgeks vargale suurt midagi teha. Hotellis pakub liftimees talle litsi. Holden võtab pakkumise vastu, kuid tegelikult ei taha seda. Oma toas vahetab ta riideid ja mõtleb, et saab ehk mingeid kogemusi. Kui lõbutüdruk tuleb, siis püüab Holden olla viisakas, kuid lõbutüdruk ei hooli sellest vaid hakkab riideid seljast võtma ja küsib kella. Siis hakkab tüdruk talle külge lööma ja istub sülle. Holden läheb närvi ja valetab, et tal oli just selja operatsioon ning tahab, et tüdruk ära läheks. Ta maksab talle liftimehelt kuuldud hinna 5$, kuigi tüdruk nõuab 10$.

Holden hakkab oma surnud vennaga valjusti rääkima (ta teeb nii, kui on masendunud). Natukese aja pärast proovib ta magama minna, kuid talle ei tule und. Ta mõtleb natuke piiblist ja usust, ise peab end ateistiks. Siis tulevad Maurice (liftimees) ja Sunny (lits). Maurice nõuab 5$, kuid Holden keeldub, Maurice lubab vägivalda kasutada. Sunny võtab Holdeni rahakotist 5$. Holden hakkab äkki nutma ja sõimab Mauricet idioodiks, mille peale Maurice teda kõhtu lööb. Holden jääb veel tükiks ajaks lamama, siis läheb vannituppa (ise kujutleb, et talle lasti kuul kõhtu) ja siis läheb magama.

Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju. Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte.

Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata. Ta näeb seal õe vanust tüdrukut, kellelt küsib, ega ta õde ei tunne. Tüdruk tunneb. Holden aitab tal uisku kinnitada. Siis läheb Holden Etnograafia muuseumi juurde ja meenutab seal käimist. Alguses tulevad meeldivad mälestused, kuid siis hakkab Holdenit ärritama, et seal kunagi miski ei muutu. Ta lahkub muuseumi juurest ja sõidab hotelli juurde, kus pidi Sallyga kohtuma.

Ta jõuab liiga vara kohale ja hakkab tüdrukuid vahtima. Kui Sally tuleb, siis on Holden jälle segaduses: ühest küljest on Sally tema arust v ilus, kuid samas ta pidevalt korrutab, et Sally ei meeldi talle. Nad lähevad teatrisse, etendus jätab Holdeni külmaks, Sally on vaimustuses. Teatris kohtub Sally mingi tuttavaga, keda Holden peab eputiseks. Peale teatrit lähevad nad Radio Citysse uisutama. Jääl olles ei tule neil uisutamisest suurt midagi välja, nad käivad pidevalt pikali. Holdeni arvates tahtis Sally ainult selle pärast sinna minna, et näha ennast lühikeses uisutamisseelikus (Holdeni arvates nägi ta selles hea välja). Peale uisutamist lähevad na kohvikusse istuma. Seal hakkab Holden Sallyle seletama, mis teda kõik häirib: autode juures, inimeste, kooli jne. Ta kutsub Sallyt kaasa, et ära põgeneda, Sally arvab, et sellest ei tuleks midagi välja. Nad hakkavad vaidlema ja lõpuks Holden ütleb, et Sally ei sa tema jutust nii kui nii aru ning ärritab Holdenit. Sally on solvunud ja tahab, et Holden ta rahule jätaks.

Uisuväljakult läheb Holden kohvikusse sööma. Holden hakkab mõtlema Janele ja jõuab selleni, et tüdrukud ütlevad alati, kui keegi on ülbe, et tal on alaväärsuskompleks, kuid kui neile ei meeldi, siis leiavad nad, et ta on ennast täis, kuigi võib tegelikult olla väga kena ja alaväärsuskompleksiga. Siis läheb Holden ühte filmi vaatama, kuid see ei meeldi talle (ta peab kino tobedaks). Kinost läheb ta ühte baari, kus pidi kohtuma oma sõbraga. Teel mõtleb ta sõjast. Temas ei tekita vastumeelsust mitte nii väga sõda, kuivõrd sõjavägi. Tema vend oli neli aastat sõjaväes (D. B.) ja ka sõjas ning ka talle oli armee vastumeelsem, kui sõda ise.

Baar, kus ta sõbraga kohtub on talle tegelikult veidi vastumeelne, kuna seal käivad tema arust kergatsid. Ta mõtleb sõbrast ja tolle kombest rääkida igasugustest seksuaalsetest kalduvustest (Holden ei pea ka teda ennast päris normaalseks). Oodates joob Holden šoti viskit soodaveega. Sõber tuleb ja teatab, et on ainult paariks minutiks. Holden hakkab teda küsimustega pommitama, kuid sõber ei võta eriti vedu, tal pole eriti tuju „caufieldliku jutuajamise“ jaoks. Holden küsib temalt igasugu asju (armuelu ja psühhoanalüüsi kohta), kuid sõbral pole eriti tuju ja ta lahkub varsti. Holden joob üksi edasi ja leiab, et sõber on üsna tark, kuigi veidi imelik.

Holden jääb lõpuks maani täis ja hakkab jälle ette kujutama, et on haavatud. Ta tuigerdab telefoniputkasse. Alguses tahab ta helistada Janele, kuid helistab siis Sallyle ja küsib, kas võib homme kuuske ehtima tulla. Peale seda tuigub ta tagasi baari tualetti ja kohtub seal baaris esinenud klaverimängijaga, kes soovitab tal koju minna.

Kuna Holden ei taha veel paar päeva koju minna, siis läheb ta hoopis parki. Seal pillab ta maha plaadi, mille ta ostis ja see läheb katki. Pargis on sünge ja ta mõtleb Allie matustest ja siis sellest, kuidas oleks, kui teda ennast maetaks. Siis loeb ta üle oma raha ja avastab, et tal on seda väga vähe järel ning mingil põhjusel viskab ta oma peenraha minema. Ta otsustab korraks koju õega rääkima hiilida.

Tal õnnestub oma korteri juurde hiilida, eriti hea on see, et tavalist liftipoissi pole tööl ning asendaja teda ei tunne. Tal õnnestub vaikselt oma õe tuppa hiilida, kuid siis meenub talle, et õde magab D. B. toas, kui toda pole. Vanemaid pole kodus ja teenija on poolkurt. Holden vaatab D. B. toas ringi ja loeb õe märkimiku, ning äratab ta siis üles. Nad räägivad ja Phoebe taipab, et Holden visati koolist välja.

Phoebe tahab teada, miks Holden lasi endal läbi põruda: Holden hakkab seletama, kui vastik ja silmakirjalik kool see oli ja mis talle seal ei meeldinud. Phoebe leiab selle peale, et Holdenile ei meeldi miski. Holden hakkab ennast kaitsma ja väidab, et meeldib küll, kuid samas on tal raskusi nende asjade nimetamisega. Ta ei suuda nimetada elukutset, kelleks tahaks saada. Kui Phoebe küsib, kas on asi, mis Holden tahaks tõeliselt olla, siis ütleb Holden, et ta tahaks olla Püüdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile.

Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju. Holden läheb kappi peitu ja Pheobe ütleb vanematele, et tal ei tulnud und. Ema kahtlustab teda suitsetamises ja Pheobe ütleb, et ta tegi ühe mahvi, kuna und ei tulnud. Ema ei tule tuppa kontrollima ja isa läheb magama. Siis tahab Holden lahkuda ja küsib Phoebelt raha laenuks ning hakkab siis nutma. Kui ta lõpuks järgi jätab, siis hiilib ta minema, ei kasuta lifti, vaid tagatreppi.

Kodust sõidab ta taksoga Anatolini juurde. Siis seletab Holden, miks talle Pencys ei sobinud. Antolin hakkab Holdeni probleeme analüüsima, kuid ei suuda täiesti mõtteid koondada ja lubab mõtte kirja panna ning Holdenile hiljem saata. Siis teevad nad Holdenile aseme ja ta läheb magama. Kuid ta ei saa eriti kaua magada ja ärkab selle peale et Antolini ta pead silitab. Holden ehmatab selle peale tohutult ja tahab ära minna, Antolini ütleb, et ei teinud midagi ja mingu Holden magama tagasi. Holden hakkab aga seletama, et peab kohvrid ära tooma raudteejaamast jne. Antolini ütleb, et tulgu ta kohe tagasi, kuid Holden laseb jalga, ega mõtlegi tagasi tulla.

Holden sõidab metrooga raudteejaama ja magab ooteruumi pingil. Peale seda läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama. Kui ta tänavaid ületab, tekib tal tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles mitme kvartali järel. Kui ta pargipingil istub ja puhkab, siis teeb ta otsuse lahkuda ja mitte enam üldse koju minna. Aga ennem tahab ta õega rääkida. Ta plaanib mina kuhugi kolkasse, hakata tööle mõnes bensiinijaamas, ehitada endale metsa äärde onn ja mängida kurttumma (lapsik, teostumatu mõte). Ta läheb õe kooli ja jätab talle teate, et õde tuleks temaga etnograafia muuseumi juurde kohtuma. Kooli juures sodib ta seinalt maha ühe ropu sõna, kuna ei taha, et lapsed seda näeksid. Ta läheb muuseumi õde ootama ja näitab aitab seal mingitel lastel muumiaid otsida. Phoebe saabub muuseumi suure kohvriga ja teatab, et tahab Holdeniga kaasa tulla. Holden on ehmatanud ja keeldub. Phoebe solvub tema peale ja ei räägi temaga tükk aega. Holden paneb tema kohvrid hoiuruumi, et ta koolist tulles need ära võtta saaks. Siis jookseb Phoebe üle tee, kuid Holden ei lähe talle järgi, sest teab, et õde hakkab hoopis talle järele tulema. Ta hakkab loomaia poole minema ja jõuab sealse karusellini. Õde tahab sellega sõitma minna. Kui ta ühe korra sõitnud on, siis ütleb ta Holdenile, et ta pole enam pahane. Ta paneb talle pähe tobeda punase jahimütsi ja läheb ise karusellile. Hakkab vihma sadama, kuid Holden jääb pingile istuma ja vaatab, kuidas õde karuselliga sõidab. Kuigi ta saab läbimärjaks on Holden paganama õnnelik.

Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab. Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud.

Kuristik Rukkis kokkuvõte 1

 

 Raamatu esimeste lehekülgede jooksul toimub tegevus Pency koolis, kus peategelane ja jutustaja Holden Caulfield õppis. Kohe alguses mainib Holden, et teda on halva õppeedukuse tõttu (kukkus eksamitest läbi) koolist välja heidetud. Viimastel päevadel koolis külastab noormees talle sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele, et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Suhtumisega direktorisse, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda parimat sööki, et vanematele kool südamelähedasem oleks, näitab Holden lugejatele oma viha kõige silmakirjaliku ja võltsi vastu. See on poisi üks paremini nähtavaid iseloomujooni ja sallimatus pealiskaudse ja võltsi vastu ilmneb raamatus väga paljudes situatsioonides.

 

Ühiselamus tutvustab Holden noormehi, kellega ta enim kokku puutus. Näiteks, Robert Ackley, keda ta kirglikult vihkas, kuid samas pärast pikka eemaloldud aega taga igatses. Peategelane räägib ka oma toakaaslasest, Straddler’ist, kes läheb kohtama Holden’i vana sümpaatia, Jane Gallagher’iga. Holden lubab samal ajal sõbrale kirjutada lühikirjelduse inglise keeles. Ta hakkab aga meenutama vanu aegu ja oma venda Allie’t, kes on surnud. Allie on Holden’i jaoks ingel minevikust, ta ülistab ja kiidab teda mitmel korral raamatu jooksul. Straddler’i saabudes esitab toakaaslane talle terve kuhja küsimusi, et välja uurida, kas Jane magas temaga. See küsimus jääb Holden’it kauaks piinama. Straddler’ile ei meeldi sõbra küsimused ja nende vahel tekib tüli. Kakluse käigus jääb Holden alla.

 

Holden ei taha Pency’st lahkuda kõigiga tülis olles ja ta püüab sõbruneda Ackley’ga. See aga ei õnnestu ja noormees otsustab koolist lahkuda varem kui plaanitud. Ta sõidab New Yorki, kus ta elab, kuid ei lähe koju, vaid elab hotellis. Rongis kohtab ta ühe Pency õpilase ema ja valetab enda isiku ja samuti selle naise poja kohta.

 

Ta ei taha koju minna enne vanematele teatatud päeva ja loodab, et tema jõudmise ajaks on ema ja isa saanud Pency’st kirja poja välja viskamise kohta ning juba peale esimest ehmatust maha rahunenud. Holden läheb hotelli ja helistab ühele tüdrukule, kelle telefoninumbri ta kunagi oli kuskilt saanud. Ta ei jõua tüdrukuga kokkuleppele sobiliku tegevuse suhtes ja jääb oma tuppa. Seal tutvustatakse lugejatele Holden’i nooremat õde, Phoebe’i, kellest hiljem on juttu pidevalt. Holden peab oma õde väga arukaks ja armastusväärseks lapseks.

 

Noormees läheb lõpuks hotelli all olevasse baari ja tantsib seal kolme tüdrukuga, kes talle isegi ei meeldi. Teda häirib ka asjaolu, et talle kui alaealisele ei müüda seal alkoholi. Ta otsustab minna ühte klubisse, kus kohtab tüdrukut, keda peab rumalaks ja võltsiks nagu kogu ülejäänud maailma. Ta lahkub klubist ja jalutab värsket öist õhku nautides hotelli.

 

Teel tuppa satub ta liftimehe võrku, kes korraldab talle kohtumise prostituudiga. Holden jõuab tuppa ja enne lõbutüdruku saabumist tutvustab oma olematut suguelu ja sellega seotud ebakindlust. Tüdruku suureks üllatuseks tahtis noormees temaga ainult rääkida. Holden maksis tüdrukule liftimehega kokku lepitud summa, kuigi tüdruk nõudis rohkem. Veidi aja pärast ilmub sutenöör (liftimees) ja nõuab ülejäänud summat. Holden hakkab talle vastu, saab valusaid lööke ning on siiski sunnitud loovutama “võla”.

 

Järgmiseks päevaks lepib Holden kokku kohtamise Sally’ga. Enne seda läheb ta raudteejaama, kus kohtab kahte nunna. Need on esimesed kaks inimest (täiskasvanut), keda ta halastamatult ei kritiseeri ning kellega vestlemist ta naudib. Nunnad meeldivad talle ja Holden annetab raha heategevuseks. Ta jalutab veel pargis, kus aitab lastel rulluiske jalga panna, mis toob talle pähe mälestused oma lapsepõlvest. Kohtamine läheb halvasti. Holden palub Sally’t endaga põgeneda, see toob aga ainult tüli.

 

Pärast tülitsemist tüdrukuga läheb Holden baari, kus kohtub Luce’ga (vanem noormees Kolumbiast, keda ta tundis). Luce aga annab Holden’ile vestluses pidevalt mõista, et ta on alles laps ning solvab sellega Holden’it. Luce lahkub ja Holden läheb taksoga linna peale sõitma. Äkitselt tuleb tal mõte minna keset ööd koju Phoebe’i vaatama. Noormehel õnnestub hiilida oma vanemate korterisse ja ta räägib õega pikalt paljudest asjadest. Väga hästi on näidatud, kuidas Holden oma õde armastas ja teda kiitis.

 

Holden lahkub ja läheb oma lemmikõpetaja, hr. Antolini juurde. Härra Antolini on purjus, kuid sellele vaatamata annab noormehele nõu edaspidiseks. Ta püüab takistada peategelase allakäiku. Holden jääb ööseks õpetaja juurde, kuid lahkub väga ootamatult pärast seda kui ärkas ja tundis hr. Antolini käsi oma pead silitamas.

 

Holden saab kokku Phoebe’iga ja räägib talle oma plaanist lahkuda. Õde aga ei luba Holden’il ilma temata minna ja seetõttu jääb Holden New Yorki. Vend ja õde lähevad linna peale ja Phoebe läheb karusselliga sõitma. Holden istub vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses.

 

Katkend raamatust “Kuristik rukkis”.

 

14. peatükk

 

Meelemärkust ma siiski ei kaotanud, sest mäletan, et nägin põrandalt, kuidas nad väljusid ja ukse sulgesid. Jäin tükiks ajaks põrandale lamama, samuti nagu siis, kui me Straddler’iga kähmlesime. Ainult seekord ma arvasin, et suren. Ausõna. Oli uppumise tunne. Häda seisis selles, et ma ei saanud kuidagi hingata. Ja kui ma end lõpuks püsti sain, pidin minema vannituppa kõveras ja kätega kõhtu kinni hoides.

Ma olen küll vist hull. Jumala eest. Poolel teel vannituppa hakkasin kujutlema, nagu oleks mul kuul soolikates. Maurice'i-vanamees oli mulle kuuli kõhtu kupatanud. Nüüd ma olin teel vannituppa, et võtta närvidele karastuseks tubli lonks vana burbooni viskit, mis aitaks mul tõeliselt tegevusse astuda. Kujutlesin, kuidas ma sellest neetud vannitoast väljun, juba riides, automaatpüstol taskus, kuid ise kergelt vaarudes. Siis ma lähen jala trepist alla - lifti ma ei kasuta. Toetun trepi käsipuule, ja endal mul niriseb suunurgast vähehaaval verd. Nii ma lähen paar korrust allapoole - kõhtu kinni hoides, vererada järel-, siis helistan liftikella. Kui Maurice liftiukse avab ja näeb automaati minu käes, hakkab ta kriiskava, hirmunud häälega karjuma, et ma ta rahule jätaksin. Aga mina kupatan talle siiski kuuli kerre. Kuus lasku karvasesse lihavasse kõhtu. Siis ma viskan püstoli liftikäiku - muidugi pärast seda, kui olen kõik näpujäljed ära pühkinud. Siis ma ronin tagasi oma tuppa ja helistan Jane’ile, et ta tuleks ja mu kõhu kinni seoks. Kujutlesin, kuidas ta hoiab mul sigaretti huultel, kuni ma ise verest tühjaks jooksen.

 

22. peatükk

 

“Ma tean, et see on Robert Burnsi luuletus.”

Tal oli siiski õigus. Seal on tõepoolest “Kui sa kohtad rukkipõllul, keda armastad”. Olin unustanud.

“Mina arvasin, et see oli “Kui sa püüad rukkipõllul ...”,” ütlesin ma. “Igatahes ma kujutlen, kuidas väikesed lapsed mängivad suurel rukkipõllul mingit mängu. Tuhanded lapsukesed - aga lähedal pole hingegi, tähendab ühtki täiskasvanut - peale minu. Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal, ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei kukuks üle kaljuserva - tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni. Teeksin seda hommikust õhtuni. Valvaksin lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. Ma tean, et see on rumal, aga see oleks ainus asi, mida ma tõesti teha tahaksin. Kuigi ma tean, et see on rumal.”

 

Phoebe ei lausunud tükil ajal midagi. Siis kordas ainult: “Issu tapab su ära.”

“Mul pole sellest sooja ega külma,” ütlesin ma.

 

24. peatükk

 

“Hea küll. Aga kuula mind siiski ... Ma ehk ei suuda praegu oma mõtet küllalt kujukalt sõnastada, aga päeva-paari pärast panen selle kirja ja saadan sulle. Siis on sul kõik silmapilk selge. Aga nüüd siiski kuula mind.” Ta mõtles jälle veidi. Siis ta ütles: “See kuristik, mille poole sa veered, on erilist laadi, kohutav kuristik. Inimene, kes sinna kukub, ei tunne selle põhja. Ta aina langeb ja langeb. Niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini - kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda neile pakkuda. Ja nad loobuvad otsimast. Loobuvad enne, kui nad on õieti alustanudki. Suudad sa mind jälgida?”

“Jah, sir.”

Kuristik Rukkis kokkuvõte ja analüüs

Kuristik rukkis

Raamatu analüüs

 

Kokkuvõte/ülevaade

Raamat räägib Holden Caulfieldist,  kes on käinud mitmetes koolides kuid ei ole suutnud neid lõpetada. Nüüd visati ta ka välja Pencey erakeskkoolist, kus ta viimati käis. Ta kukkus seal semestris neljas eksamis läbi.  Ta elas ühikas. Ta ei tahtnud ennem koju minna kui ta vanemad tema koolist väljaviskamise kirja kätte olid saanud. Kuid tal tekkis tüli oma toakaaslasega ja tal oli tüdimus peal, otsustas ta asjad pakkida ja sealt lahkuda. Ta sõitis New Yorki ja võttis seal odavamat sorti hotellis toa.

Selle ajal mõtles ta tihti oma kunagise sõbranna Jane’i  peale. Nad olid lapsepõlves koguaeg koos olnud. Ta mõtles talle helistada kuid siiski ei teinud seda.

Tal oli väike õde Phoebe, kes talle väga meeldis. Ta tahtis väga ka talle helistada aga ei julenud kuna ta vanemad võisid telefonile vastata. Tal oli ka vend D.B kes oli kirjanik ja teine vend Allie, kes oli nendest veel kõige andekam kuid ta suri.

Ta käis ringi pubides ja tellis ka omale prostituudi, kelle teenuseid ta ikkagi lõpuks ei tahtnud. Kohtus nunnadega ja annetas heategevuseks raha. Ta sai kokku oma vana tuttava Sallyga, kellega ta käis teatris ja uisutamas. Holden eksles igal pool. Käis oma vanal õpetajal külas ning läks ka salaja koju õele külla. Ta otsustas vahepeal kaugele ära sõita kuid siiski mõtles ümber. Rohkem tal polnud tuju meile rääkida ning ta ei tea ka oma edasistest  plaanidest.

 

Tsitaadid

·         „Täbar lugu, et paljud tobedused meile pahatihti lõbu pakuvad.“ ( J.D Salinger „Kuristik rukkis“ lk 59)

Arvan, et siin on mõeldud seda, et inimestele meeldivadki tobedused ja asjad mis teevad elu põnevamaks ja lõbusamaks.

·         „Pole kerge olla arg.“ (J.D Salinger „Kuristik rukkis“ lk 81)

See tähendab seda, et kui oled arg ja ei julge enda eest välja astuta siis on Sul palju raskem elus hakkama saada.

·         „Naise keha olevat nagu viiul, mida ainult suur muusik tõeliselt helisema oskab panna“ (J.D Salinger „Kuristik rukkis“ lk 84)

Mulle väga meeldis see lause. Siin on mõeldud võib-olla seda, et vaid tõeline mees oskab naisega hakkama saada.

·         „Mida teeb surnu lilledega? Kõige vähematki.“( J.D Salinger „Kuristik rukkis“ lk 135)

Siin on mõeldud seda, et kui inimest enam pole siis ei näe ta ka neid lilli mis talle kingitakse.

·         „Ainult mulle tundub, et tihti inimene ei tea algul isegi, mis teda huvitab, ja avastab selle alles kõneledes millestki, mis teda eriti ei huvita.“ (J.D Salinger „Kuristik rukkis“ lk 158)

Ma sain sellest nii aru, et inimene avastab teistega suheldes pidevalt midagi uut.

 

Teoses kajastatud probleemid

·         Holdeni probleemid õppetöös, koolist välja viskamine.

·         Vägivald toakaaslasega.

·         Tema seiklused New Yorgis.

Peategelased

Holden- Ta oli väga huvitav inimene. Ta oli suhteliselt ükskõikne enda tegemistest. Poiss oli väga tundeline. Ta hoolis väga inimestest, eriti oma perest. Valetamine tuli tal ka väga hästi välja aga ta tegi seda sinult headel eesmärkidel.

Phoebe- Holdeni õde. Väike armas tüdruk. Heasüdamlik ning hooliv. Särtsakas j arukas.

 

 

Peategelane ei muutu raamatus eriti kuid saab kindlasti kogemuste võrra rikkamaks.

Minu arvates tahab autor selles teoses kajastada lihtsalt noore poisi elu ja sündmusi, tema tegemisi, ning mis peamine, tema mõttemaailma.

Mulle meeldis väga seda raamatut lugeda. See kuidas ta asju seletas ja kuidas ta millegi üle arutles ajas tõesti muhelema.  Oleks võinud olla rohkem konkreetseid sündmusi, seal arutati pikalt mõne tavalise tegevuse üle. Aga üldiselt mulle raamat meeldis. Ma arvan, et see raamat on ka mõeldud rohkem noortele, kuna nendele tunduvad need sündmused huvitavamana , sest need toimuvad umbes omavanuselise inimesega.

 

 

                                                            

 

 

Kuristik Rukkis kokkuvõte, tegelased, probleemid, taust

Kuristik rukkis

(Tuleb Robert Burnsi luuletuses/laulust)

Tegelased

Holden Caulfield – Teose peategelane. 17 aastane. Pärit suhteliselt jõukast perest. Välimuselt on ta pikk ja kõhn, kuid viisaka väljanägemisega. Nõrguke. Puuduvad vistikud, siilipea, suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise ütles](õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist. Kohati sarkastiline. Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas kui teised olid valelikud või ajasid tühist loba (näitlesid, sp ei sallinud ka kino ega eriti ka teatrit?). Pidas oluliseks lapselikku siirust ning ei sallinud rikutust (roppused, kuid kasutas ise). Talle meeldis, kui inimesed rääkisid asjadest, mis neile tegelikult huvi pakkusid, isegi kui nad seetõttu teemalt kõrvale kaldusid. Meeldisid asjad, milles ei väljendunud egoism nagu näiteks tantsimine (mainis seda mitmes kohas ehk jälgis, kuidas inimesed tantsivad, sest see rääkis nende kohta palju). Tegelast võib pidada stereotüüpseks, sest paljud noored saavad temaga samastuda, kuna ta on mässumeelne ja tundis, et tema kanda on palju valulisi probleeme.

Phoebe – Holdeni 10a õde. Välimuselt kõhn ja ilus, punapea. Hellatundeline; oma ea kohta väga arukas; hea kuulaja. Tantsis hästi (Holdeni jaoks oluline)

Allie – Holdeni noorem surnud vend. Hästi intelligentne; ei vihastanud kunagi; iseloomult kena. Holden tundis tast puudus ja pidas teda omamoodi ideaaliks. Holden pöördus tema poole, kui tundis, et hakkab „vajuma“ ja jäävalt kaduma.

Ackley – Holdeni koolikaaslane. Koleda välimusega. Saamatu; erak (teda ei tahetud eriti seltskonda võtta tema välimuse pärast, kuid ka ta iseloom polnud kena); pahatahtlik; toppis oma nina igale poole; ignoreeris teiste privaatsust.

Stradlater – Holdeni toakaaslane, kes tema sõnul oli „liiderlik kretiin“, uhke. Hea välimusega, tugev, naistemees. Kuigi välimuselt oli hoolitsetud oli ta oma asjadega laisk ja hooletu.

Jane – Elas suvel Holdeni vastasmajas. Polnud küll kõige ilusam, kuid Holdenile ta meeldis. Mängisid koos malet. Tantsis balletti.

Sally – Holdeni ammune tuttav, kellega ta palju tuvitses. Ilus, ning teadis seda ise hästi, seetõttu ka väga edev.

Mr. Antolini – Holdeni kunagine õpetaja. Väga tark ja mõistev; oskas inimesi hästi lugeda.

Raamatus on ka mainitud Holdeni vanem vend D.B., kes töötab Hollywoodis näitekirjanikuna ning vanemad. Isa oli tal advokaadifirmas tööl ning ema oli Allie surmast saadik kodune, kuna polnud sellest ikka veel üle saanud.

 

 Taust

Teose tegevus toimub 1940-ndatel aastatel USAs sõjajärgsel ajal, mil’ inimesed olid vabameelsemad. Levis televisoon, mis sai inimeste meelelahutajaks ning pani inimesi uskuma lihtsatesse, pealiskaudsetesse asjadesse, sellest ka inimeste tühine jutt.

Holden käis nii teatris kui ka kinos, mis olid tol ajal väga populaarsed (ta üritas neid vältida sp et inimesed ootavad järjekorras tunde et pileteid saada.) Teoses oli välja toodud ka, kuidas peategelane käis baaris, kus mängis jazzorkester, mille populaarsus oli 40-ndatel suur ning mille järgi tantsis ka töölisklass, kes kõrgklassi tantse ei osanud ning seetõttu levis see kiiresti üle maa (tantsis kolme koleda tüdrukuga). Poisid ja tüdrukud käisid eri koolides.

Kehtisid Ameerika elulaadi ideaalid, mille aluseks oli egoism, püüe teistest eralduda ja kõrgemale tõusta, mis Holdenile ei meeldinud. Kogu selle aja elulaadi võib iseloomustada sõnaga võlts.

Tihti on Holdenil isegi kõige ebaolulistema detailide või tegevustega seostada mõni lugu, mida ta seejärel kirjeldab, tuues sisse uut taustinformatsiooni.

Lugu

Teoses lahedatakse probleeme, mis ümbritsevad Holdenit, kuid otseseid lahendusi ei leitagi. Raamatu kõige nähtavamaks probleemiks on nooruki mäss maailmakorra, täiskasvanute ja elulaadi vastu, kuid peategelane otseselt ei tegele selle probleemiga vaid hoopis püüab seda vältida, sooviga põgeneda suurlinnast, hoiduda rääkimast pealiskaudseid jutte ning eemalduda ühiskonnast. Holdeni mõlemad õpetajad kuid ka ta õde hoiatavad, et kui ta endale mingit eesmärki ei sea, langeb ta kuristikku, kust ta enam välja pääseda ei suuda. Raamatu pealkiri tuleb Holdeni soovunelmast olla püüdja rukkipõllul, kes hoiab lapsi kuristikku langemast. Ühelt poolt kehastub siin omakasupüüdmatu teenimise ideaal, milles Holden näeb elu mõtet, samuti soov, et säiliks lapselik siirus ja sundimatus.

 

Kokkuvõte

 

"Kuristik rukkis" on 17-aastase Holden Caulfieldi mina-vormis jutustus. Holden on sanatooriumis ja ta on juba paranemas. Holden meenutab aasta varem toimunud sündmusi, kui ta oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele. See on juba neljas kool, kust ta on pidanud lahkuma kohanematuse tõttu.

Viimasel koolipäeval on ta tagasi jõudnud New Yorkist, kus ta pidi olema vehkelmisvõistkonna kapteniks, kuid kaotas varustuse metroosse, nii et tagasiteel kogu võistkond teda ignoreeris. Ta otsustab teha hüvastijätuvisiidi ajalooõpetajale hr Spencerile, kes teeb talle halva õppeedukuse pärast etteheiteid ja tuletab meelde, et elu on mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt. Hiljem tekib tal ühiselamus konflikt koolikaaslasega, kes läheb kohtama tüdrukuga, kellega Holden on kunagi sõbrustanud, paludes Holdenil vahepeal enda eest valmis kirjutada kirjeldav kirjand. Holden kirjutab oma surnud venna pesapallikindast, mis oli luuletusi täis kirjutatud. Kohtamiselt naasev toakaaslane pole kirjandiga rahul ja Holden omakorda süüdistab teda lugupidamatus suhtumises tüdrukusse. Nad lähevad kaklema; Holden on rahutu ja masenduses ning otsustab koolist kohe lahkuda. Ta sõidab rongiga New Yorki, võtab hotellis toa, mõtleb, kellele tuttavatest võiks helistada. Lõpuks läheb ta baari ja tantsib paari provintslannaga, siis läheb ööklubisse muusikat kuulama ja lõpuks naaseb hotelli, kus liftimees sokutab talle prostituudi. Holden on aga liiga närvis ja masenduses ning vahekord prostituudiga jääb ära; tasu pärast tekib tal tüli liftimehega, kes teda lööb ja raha ära võtab.

Järgmisel hommikul helistab Holden oma vanale tuttavale Sallyle ja kutsub ta välja teatrisse. Raudteejaamas, kus ta oma kohvreid hoiukappi paneb, tekib tal südamlik vestlus kahe nunnaga, kellele ta korjanduskarbi jaoks raha annetab. Ta ei taha koju minna, püüdes vältimatut konflikti vanematega edasi lükata, kuid ta tahaks kohtuda oma õe Phoebega. Holden läheb Sallyga teatrisse ja sealt uisutama. Ta pihib Sallyle, kui villand tal on koolist, kuid Sally ei mõista teda ja on Holdeni ägedusest hirmutatud. Holden teeb talle ettepaneku koos põgeneda, abielluda ja kuskil maal elama hakata, kuid Sally keeldub, nad tülitsevad ja lähevad lahku, Holden joob ennast purju.

Lõpuks läheb Holden koju, kuid vanemad juhtuvad olema väljas. Holden räägib Phoebega, kes on ta peale pahane, et ta on koolist välja langenud. Holden räägib, et Penceys oli liiga palju teesklust ja alatust. Phoebe süüdistab Holdenit, et too on kõigega rahulolematu, ja küsib, kelleks vend tahaks saada. Holdenil ei tule pähe ühtki mõistlikku vastust, aga kuna tal keerleb peas üks tänaval kuuldud lauluviis ("Kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad"), siis ütleb ta, et ta tahaks saada valvuriks, kes püüab rukkipõllul mängivaid lapsi, et nad mänguhoos üle kaljuserva ei kukuks. Holden lahkub kodust, olles otsustanud paariks päevaks öömaja küsida oma endise õpetaja hr Antolini juures. Endine õpetaja võtab Holdeni sõbralikult vastu ja küsib, mis talle koolis ei meeldinud. Antolini püüab Holdenit veenda, et noore-ea rahulolematusest tuleb välja kasvada, et oma ideede nimel ei tule õilsat surma surra vaid tagasihoidlikult elada. Öömajale jäänud Holden ärkab aga öösel selle peale, et õpetaja tema pead silitab, ja ta põgeneb kiiruga, kuna peab seda homoseksuaalseks lähenemiskatseks. Alles hiljem tänaval turgatab talle pähe, et inimene võib magava lapse pead silitada ka mitteseksuaalsel ajendil. Holden on tujust ära ja läheb kooli, et viimast korda Phoebet näha, kuna plaanib lahkuda. Koolimajas pahandab teda seinale soditud ropp sõna, mis tema kujutluses puhtaid lapsi määrib, kuid ta mõistab, et ka miljoni aastaga ei jõuaks ta kõiki roppusi seintelt kustutada. See on tema leppimise algus. Phoebe tuleb kohvritega ja teatab, et tahab koos Holdeniga põgeneda. Holden pole sellega nõus ja nad tülitsevad. Kuna Holden ei taha, et Pheobe temaga kaasa tuleks otsustab ta mitte põgeneda vaid koju minna.