Kuristik rukkis
(Tuleb
Robert Burnsi luuletuses/laulust)
Tegelased
Holden Caulfield – Teose peategelane. 17 aastane. Pärit suhteliselt
jõukast perest. Välimuselt on ta pikk ja kõhn, kuid viisaka väljanägemisega.
Nõrguke. Puuduvad vistikud, siilipea, suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk
ega viitsi õppida[ise ütles](õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et
tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist. Kohati sarkastiline. Ta huvitus
vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli
tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta
vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis
kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt
oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas
kui teised olid valelikud või ajasid tühist loba (näitlesid, sp ei sallinud ka
kino ega eriti ka teatrit?). Pidas oluliseks lapselikku siirust ning ei
sallinud rikutust (roppused, kuid kasutas ise). Talle meeldis, kui inimesed
rääkisid asjadest, mis neile tegelikult huvi pakkusid, isegi kui nad seetõttu
teemalt kõrvale kaldusid. Meeldisid asjad, milles ei väljendunud egoism nagu
näiteks tantsimine (mainis seda mitmes kohas ehk jälgis, kuidas inimesed
tantsivad, sest see rääkis nende kohta palju). Tegelast võib pidada
stereotüüpseks, sest paljud noored saavad temaga samastuda, kuna ta on
mässumeelne ja tundis, et tema kanda on palju valulisi probleeme.
Phoebe –
Holdeni 10a õde. Välimuselt kõhn ja ilus, punapea. Hellatundeline; oma ea kohta
väga arukas; hea kuulaja. Tantsis hästi (Holdeni jaoks oluline)
Allie –
Holdeni noorem surnud vend. Hästi intelligentne; ei vihastanud kunagi;
iseloomult kena. Holden tundis tast puudus ja pidas teda omamoodi ideaaliks.
Holden pöördus tema poole, kui tundis, et hakkab „vajuma“ ja jäävalt kaduma.
Ackley –
Holdeni koolikaaslane. Koleda välimusega. Saamatu; erak (teda ei tahetud eriti
seltskonda võtta tema välimuse pärast, kuid ka ta iseloom polnud kena);
pahatahtlik; toppis oma nina igale poole; ignoreeris teiste privaatsust.
Stradlater –
Holdeni toakaaslane, kes tema sõnul oli „liiderlik kretiin“, uhke. Hea
välimusega, tugev, naistemees. Kuigi välimuselt oli hoolitsetud oli ta oma
asjadega laisk ja hooletu.
Jane –
Elas suvel Holdeni vastasmajas. Polnud küll kõige ilusam, kuid Holdenile ta
meeldis. Mängisid koos malet. Tantsis balletti.
Sally –
Holdeni ammune tuttav, kellega ta palju tuvitses. Ilus, ning teadis seda ise
hästi, seetõttu ka väga edev.
Mr. Antolini
– Holdeni kunagine õpetaja. Väga tark ja mõistev; oskas inimesi hästi lugeda.
Raamatus
on ka mainitud Holdeni vanem vend D.B., kes töötab Hollywoodis näitekirjanikuna
ning vanemad. Isa oli tal advokaadifirmas tööl ning ema oli Allie surmast
saadik kodune, kuna polnud sellest ikka veel üle saanud.
Taust
Teose
tegevus toimub 1940-ndatel aastatel USAs sõjajärgsel ajal, mil’ inimesed olid
vabameelsemad. Levis televisoon, mis sai inimeste meelelahutajaks ning pani
inimesi uskuma lihtsatesse, pealiskaudsetesse asjadesse, sellest ka inimeste
tühine jutt.
Holden
käis nii teatris kui ka kinos, mis olid tol ajal väga populaarsed (ta üritas neid vältida sp et inimesed ootavad järjekorras tunde et
pileteid saada.) Teoses
oli välja toodud ka, kuidas peategelane käis baaris, kus mängis jazzorkester,
mille populaarsus oli 40-ndatel suur ning mille järgi tantsis ka töölisklass,
kes kõrgklassi tantse ei osanud ning seetõttu levis see kiiresti üle maa
(tantsis kolme koleda tüdrukuga). Poisid ja tüdrukud käisid eri koolides.
Kehtisid
Ameerika elulaadi ideaalid, mille aluseks oli egoism, püüe teistest eralduda ja
kõrgemale tõusta, mis Holdenile ei meeldinud. Kogu selle aja elulaadi võib
iseloomustada sõnaga võlts.
Tihti
on Holdenil isegi kõige ebaolulistema detailide või tegevustega seostada mõni
lugu, mida ta seejärel kirjeldab, tuues sisse uut taustinformatsiooni.
Lugu
Teoses lahedatakse probleeme, mis ümbritsevad Holdenit, kuid
otseseid lahendusi ei leitagi. Raamatu kõige nähtavamaks probleemiks on nooruki
mäss maailmakorra, täiskasvanute ja elulaadi vastu, kuid peategelane otseselt
ei tegele selle probleemiga vaid hoopis püüab seda vältida, sooviga põgeneda
suurlinnast, hoiduda rääkimast pealiskaudseid jutte ning eemalduda ühiskonnast.
Holdeni mõlemad õpetajad kuid ka ta õde hoiatavad, et kui ta endale mingit
eesmärki ei sea, langeb ta kuristikku, kust ta enam välja pääseda ei suuda.
Raamatu pealkiri tuleb Holdeni soovunelmast olla püüdja rukkipõllul, kes hoiab
lapsi kuristikku langemast. Ühelt poolt kehastub siin omakasupüüdmatu teenimise
ideaal, milles Holden näeb elu mõtet, samuti soov, et säiliks lapselik siirus
ja sundimatus.
Kokkuvõte
"Kuristik rukkis" on 17-aastase Holden Caulfieldi
mina-vormis jutustus. Holden on sanatooriumis ja ta on juba paranemas. Holden
meenutab aasta varem toimunud sündmusi, kui ta oli välja visatud Pencey
erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele.
See on juba neljas kool, kust ta on pidanud lahkuma kohanematuse tõttu.
Viimasel koolipäeval on ta tagasi jõudnud New Yorkist, kus ta pidi
olema vehkelmisvõistkonna kapteniks, kuid kaotas varustuse metroosse, nii et
tagasiteel kogu võistkond teda ignoreeris. Ta otsustab teha hüvastijätuvisiidi
ajalooõpetajale hr Spencerile, kes teeb talle halva õppeedukuse pärast
etteheiteid ja tuletab meelde, et elu on mäng, mida tuleb mängida reeglite
kohaselt. Hiljem tekib tal ühiselamus konflikt koolikaaslasega, kes läheb
kohtama tüdrukuga, kellega Holden on kunagi sõbrustanud, paludes Holdenil
vahepeal enda eest valmis kirjutada kirjeldav kirjand. Holden kirjutab oma
surnud venna pesapallikindast, mis oli luuletusi täis kirjutatud. Kohtamiselt
naasev toakaaslane pole kirjandiga rahul ja Holden omakorda süüdistab teda
lugupidamatus suhtumises tüdrukusse. Nad lähevad kaklema; Holden on rahutu ja
masenduses ning otsustab koolist kohe lahkuda. Ta sõidab rongiga New Yorki,
võtab hotellis toa, mõtleb, kellele tuttavatest võiks helistada. Lõpuks läheb
ta baari ja tantsib paari provintslannaga, siis läheb ööklubisse muusikat
kuulama ja lõpuks naaseb hotelli, kus liftimees sokutab talle prostituudi.
Holden on aga liiga närvis ja masenduses ning vahekord prostituudiga jääb ära;
tasu pärast tekib tal tüli liftimehega, kes teda lööb ja raha ära võtab.
Järgmisel hommikul helistab Holden oma vanale tuttavale Sallyle ja
kutsub ta välja teatrisse. Raudteejaamas, kus ta oma kohvreid hoiukappi paneb,
tekib tal südamlik vestlus kahe nunnaga, kellele ta korjanduskarbi jaoks raha
annetab. Ta ei taha koju minna, püüdes vältimatut konflikti vanematega edasi
lükata, kuid ta tahaks kohtuda oma õe Phoebega. Holden läheb Sallyga teatrisse
ja sealt uisutama. Ta pihib Sallyle, kui villand tal on koolist, kuid Sally ei
mõista teda ja on Holdeni ägedusest hirmutatud. Holden teeb talle ettepaneku
koos põgeneda, abielluda ja kuskil maal elama hakata, kuid Sally keeldub, nad
tülitsevad ja lähevad lahku, Holden joob ennast purju.
Lõpuks läheb Holden koju, kuid vanemad juhtuvad olema väljas.
Holden räägib Phoebega, kes on ta peale pahane, et ta on koolist välja
langenud. Holden räägib, et Penceys oli liiga palju teesklust ja alatust.
Phoebe süüdistab Holdenit, et too on kõigega rahulolematu, ja küsib, kelleks
vend tahaks saada. Holdenil ei tule pähe ühtki mõistlikku vastust, aga kuna tal
keerleb peas üks tänaval kuuldud lauluviis ("Kui sa püüad rukkipõllul,
keda armastad"), siis ütleb ta, et ta tahaks saada valvuriks, kes püüab
rukkipõllul mängivaid lapsi, et nad mänguhoos üle kaljuserva ei kukuks. Holden
lahkub kodust, olles otsustanud paariks päevaks öömaja küsida oma endise
õpetaja hr Antolini juures. Endine õpetaja võtab Holdeni sõbralikult vastu ja
küsib, mis talle koolis ei meeldinud. Antolini püüab Holdenit veenda, et
noore-ea rahulolematusest tuleb välja kasvada, et oma ideede nimel ei tule
õilsat surma surra vaid tagasihoidlikult elada. Öömajale jäänud Holden ärkab
aga öösel selle peale, et õpetaja tema pead silitab, ja ta põgeneb kiiruga,
kuna peab seda homoseksuaalseks lähenemiskatseks. Alles hiljem tänaval turgatab
talle pähe, et inimene võib magava lapse pead silitada ka mitteseksuaalsel
ajendil. Holden on tujust ära ja läheb kooli, et viimast korda Phoebet näha,
kuna plaanib lahkuda. Koolimajas pahandab teda seinale soditud ropp sõna, mis
tema kujutluses puhtaid lapsi määrib, kuid ta mõistab, et ka miljoni aastaga ei
jõuaks ta kõiki roppusi seintelt kustutada. See on tema leppimise algus. Phoebe
tuleb kohvritega ja teatab, et tahab koos Holdeniga põgeneda. Holden pole
sellega nõus ja nad tülitsevad. Kuna Holden ei taha, et Pheobe temaga kaasa
tuleks otsustab ta mitte põgeneda vaid koju minna.
