Salingeri
"Kuristik rukkis" küsimused 12. klassile
- Millele vihjab Caulfieldi nimi?
„Holding caul“ on embrüot
kaitsev membraan, mis haakub metafooriliselt Holdeni ütlusega, et ta tahaks
olla kui püüdja kuristiku serval keset rukkist, kes püüab kinni lapsed enne,
kui nad jõuavad „kuristikku langeda“ (saada täiskasvanuks).
- Miks Holdenile täiskasvanud ei meeldi?
Üks osa temast tahtis
sarnaneda ja käituda täiskasvanulikult- valetades oma vanuse kohta, käies
baarides joomas, omades seksuaalsuhteid, aga teine pool temast suhtus jälle
sellesse vastandlikult ja soovis elada oma lapsikus ja sürreaalses maailmas
(unistas elamisest puuonnis ja töötamisest seal lähedal olevas tanklas).
- Kas Holden andis võitluses maailmaga alla v ei?
Terve novelli jooksul
Holden tunneb end ülejäänud maailmast kõrvaleheidetuna. Holden otsib võimalusi
elada maailmas, kus ta ei tunne end kuuluvat. Isoleeritus on üks tema
kaitseviise- ta ei lase kellelgi end mõjutada, tahab erineda (kandes oma
jahimütsi), ega ei väljenda oma tundeid avalikult. Ta tundis end üksikuna, kuid
samas kartis tõsiseid suhteid, kuna need võisid lõhkuda tema isoleerituse:
näiteks ta solvas ja tõrjus eemale Sally Hayes’i, kuigi üks osa temast ei oleks
tahtnud seda teha.
Alla anda Holden ei saanud,
kuna ka novelli lõppedes ei väljendanud ta mitte ainult negatiivseid tundeid
vaid vastupidiselt oli ta suhteliselt optimistlik oma tuleviku suhtes.
- Kus Holden seda lugu jutustab? Miks seal?
Holden jutustab seda lugu
ravikeskuses, hullumajas. Novelli alguses vihjab, et ta närvid ütlesid üles.
- Kaua tegevus kestab?
Tegevus kestab mõne päeva
vältel (nädalavahetusel), kooli sügisperioodi lõppemise ja jõulude vahelisel
ajal.
- Tõlgenda pealkirja.
Kuristik rukkis- piir lapse
ja täiskasvanuks saamise vahel. Kuristikku kukkumine väljendas saamist
täiskasvanuks. Holden kõikus selle piiri peal.
- Mis on Holdenile elus tähtis?
Kogeda täiskasvanute elu,
leida rõõmu lihtsatest lapsikutest asjadest (puhkedes nutma, kui nägi Phoebe’t
õnnelikuna karussellil).
- Kes on Holdenile elus tähtis?
Holden sai siiski läbi
paljude inimestega, keda ta julges isegi sõbrana kohelda. Head suhted olid tal
Mr. Antoliniga (enne kui hakkas kahtlema tema seksuaalses orientatsioonis),
endise tüdruksõbraga Jane’iga ja õe Phoebe’ga.
- Kas romaani saaks tuua tänasesse päeva? Mis oleks erinevat, mis
sarnast?
Saab ikka, aga tänapäeval
ei ole seal kajastatud probleemid enam nii intrigeerivad kuivõrd tavapärased.
Inimsuhted jääksid sarnaseks, kuigi homo-, ja transseksuaalsus on vähemtaunitavad.
- Mida Holden vihkab?
Holden vihkab paljusid
asju, talle ei meeldi kino, pidavalt kritiseerib romaanis oma klassikaaslasi,
vihkab ja kardab ka homoseksuaale. Ta näeb võltsina inimesi, kes üritavad
käituda teiste järgi.
- Milline mässaja Holden on?
Lapsik, kes ei taha kasvada
täiskasvanuks. Mässab nii teiste kui iseendaga.
- Võrdle teisi mässajaid Holdeniga.
Keda teisi?
- Iseloomusta Holdenit.
Holden on probleemne laps, kes välja langenud neljast koolist, tal
väljendub täielik apaatia oma tuleviku suhtes, on raskusi teiste inimestega suhtlemisel ja novelli
jutustamise hetkel viibib vaimuhaiglas psühhoanalüütiku pideva järelvalve all.
Holdeni probleemse vaimse seisundi kujundamises on kindlasti süüdi ka kaks
traumat: tema venna Allie surm ja ühe koolikaaslase enesetapp.
Iseloomult on ta väga hindav kõige ja kõigi üle- ta kritiseerib ja
filosofeerib inimesi, kes on igavad, ebakindlas ja olemuselt võltsid.
Võltsideks peab ta neid, kes ei erine teistest,
kes püüavad käituda ja riietuda teiste järgi, vastavalt oma sotsiaalsele
staatusele.
- Too näiteid Holdeni sarkasmi kohta.
Holdeni solvang Sally kohta
restoranis.
- Iseloomusta Holdeni ja ta õpetajate suhet.
Õpetajaid kohtleb hästi ja
mõne õpetajaga tekib vastastikune mõistmine. Mr. Spencer tunneb muret Holdeni
akadeemiliste hinnete ja tuleviku suhtes. Mr. Antolini paistab mõistvat teda
kõige paremini, ta püüab panna Holdeni mõistma, et haridus on vajalik, et
arendada oma unikaalset isiksust. Antolini teab, et Holden erineb teistest
õpilastest, ega tahagi teda muuta.
- Miks Holden teeb seda, mida ta teeb?
Holden ei ole kõige
stabiilsem vaimselt, ega kaalu kõiki oma mõtteid ja sellest tulenevaid otsuseid
läbi.
- Kuidas Holden ümbritsevasse maailma suhtub?
Põlguse ja kritiseeriva
pilguga. Ta püüab mõista maailma, aga samas talle tundub, et see ei saa kunagi õnnestuda,
kuna ta ei tunne end sinna kuuluvat.
- Mida saaks Holdenile ette heita? Kas üldse peaks talle midagi ette
heitma?
Suhtumist inimestesse,
egoistlikku mõtlemisviisi. Peaks.
- Milles seisneb teose tugevus?
Lugeja sidumine põhiliselt
ainult Holdeni vaatenurgale elust, mida kujutatakse teoses tõesena, kuna
lugejale ei anta erilist valikut. Tema kuus aastat noorem õde Phoebe kannab
edasi kainema mõistusega alget- isegi tema leiab, et Holdeni käitumine on
lapsik- koolist lahkumine, uitav lapselik mõttelaad jne.
- Isiklik emotsioon, lugemismulje?
Parematki lugenud, ei
meeldinud.
