J. D. Salinger
„Kuristik rukkis“
Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane
Mr. Spencer – ajalooõpetaja;
D. B. – Holdeni vanem vend
Robert Ackley – koolikaaslane
Stradlater – Holdeni toakaaslane
Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud
Phoebe – Holdeni noorem õde
Antolini – Holdeni endine õpetaja
Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi
võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matši (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on
algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta
ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai
läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga
hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv.
Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta
hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti
kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu.
Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on
hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn
häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et
Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud
[ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja
lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja
küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see
tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer
küsib, kas Holden tuleviku pärast ei muretse, Holden leiab, et tal on
üleminekujärk ja see läheb kunagi üle, Hetkel muret ei tunne. Spencer kutsub ta
kakaod jooma, kuid Holden vabandab end välja, et peab võimlasse minema oma
asjade järele. Tegelikult ei pea. S hüüab talle järele õnn kaasa ja see ärritab
Holdenit (Õnn kaasa ja võrratu on teda ärritavad sõnad).
Holden on suur luiskaja nagu ta ise leiab. Ta läheb tagasi internaati,
riietub, paneb pähe New Yorgist ostetud tobeda punase pikka nokaga jahimütsi ja
hakkab raamatut lugema. Ta mõtiskleb
autoritest ja leiab, et tema lemmikautor on D. B. kes muidu kirj, lühijutte,
kuid nüüd kirjutab Hollywoodis raha eest filme. See pole Holdeni arvates õige,
ta vihkab kino. Siis tuleb Robert Ackley, kes elab kõrvaltoas. Holden ei paista
teda eriti sallivat (ta nägu on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli
Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga). Ta
küsib Holdenilt vehklemisvõistluse kohta (Holden oli NY metroos ära kaotanud
võistkonna varustuse ja võistlus jäi ära). Ackley lõikab küüsi ja ajab need
põrandale, ei saa aru vihjetest, kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga
lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub.
Stradlater läheb pesuruumi end üles lööma, kuna tal on kohtamine. Holdenil
on igav ja ta läheb kaasa. Stradlater vilistab, kuid teeb seda jube halvasti.
Stradlater palub, et Holden talle kirjandi kirjutaks. Holden pole õnnelik, kuid
jääb lõpuks nõusse (tuleb kirjeldada mingit tuba või hoonet, kuna Holden ei
oska midagi selle kohta kirj. Siis kirjutab ta hoopis oma surnud venna Allie
pesapallikindast, mille peale on luuletusi kirjutatud). Holden kritiseerib mõttes Stradlateri
raseerimisvahendeid, mis on jube räpased. Siis kuuleb ta, et Stradlater läheb
välja Jane Gallagheriga, Holdeni lapsepõlvesõbraga. Ta meenutab lapseliku
vaimustusega koos veedetud aegu, ja tahab, et Stradlater küsiks talt kabe kohta
(Jane ei tahtnud kunagi käia tammiga, Holden tahab teada, kas ta seda ikka veel
ei taha). Stradlater lubab küsida, kuid Holden teab juba ette, et ei küsi. Kui
Stradlater on läinud, tuleb jälle Ackley ja Holdenil on isegi rõõm teda näha,
kuna ta viib ta mõtted mujale.
Õhtul on söögiks biifsteek ja Holden arvab, et selle pärast, et kui
järgmine päev lapsevanemad külla tulevad, siis küsivad nad oma võsudelt, mis
eile õhtul süüa said ja nood vastavad biifsteeki (jääb kooli toidust hea
mulje). Holden läheb koos sõpradega linna (Mal Brossard ja Ackley), kinos pole
aga midagi huvitavat, niisiis süüakse, mängitakse mänguautomaadiga ja minnakse
internaati tagasi. Mal hakkab bridži mängima, Ackley jääb Holdeni tuppa
lobisema, kuigi Holden püüab temast lahti saada. Kui Ackley lahkub, siis hakkab
ta kirjutama kirjandit, kuid ei tule pähe ühtegi ruumi, siis kirjutab ta oma
venna pesapallikindast (Holden arvab, et tema vend oli olnud tohutult
intelligentne, kuid suri 1946 valgeveresusse).
Kui Stradlater koju jõuab ja näeb, millest Holden kirjandi kirjutas saab ta
pahaseks. Holden rebib seepeale kirjandi üldse puruks ja hakkab suitsetama,
kuna teab, et see Stradlaterit ärritab. Ta hakkab Stradlaterilt kohtingu kohta
küsima ja see ärritub. Siis püüab Holden teda näkku lüüa, kuid ei taba
korralikult. Stradlater hoiab teda põrandal kinni, kuni Holden teda sõimab. Ta
lubab vait jääda, kui Stradlater ta lahti laseb, kuid ei jää tegelikult ja
Stradlater lööb teda. Holden jääb peale seda tükiks ajaks põrandale istuma ja
sõimab Stradlaterit, too on veidi pabinas ja soovitab nägu pesta. Kui
Stradlater pesuruumi läheb, siis ajab Holden end püsti, vaatab peeglist ja
läheb Ackley tuppa.
Ackley ehmatab ära nähes Holdeni nägu, Holden võtab asja rahulikult. Ta
tahab jääda sinna tuppa magama, kuid Ackley ei taha teda hästi lubada. Ta jääb
mõneks ajaks Ackley tuppa, Ackley jääb magama. Holden mõtleb Stradlater ja Jane
kohtumisest. Siis äratab ta äkki Ackley üles ja küsib, kuidas saada
kloostrisse. Ackley vihastab ja tahab, et Holden lahkuks. Holden lähebki kooli
peale hulkuma ja talle saab selgeks, mida ta teha tahab: Pencyst lahkuda. Ta
plaanib umbes nädala New Yorgis redutada, siis koju minna. Ta müüb maha oma
kirjutusmasina, et raha saada. Lahkudes karjub ta üle kooli: Head und
kretiinid!
Holden läheb rongi peale, et sõita New Yorki. Seal kohtab ta ühe koolivenna
ema (koolivenda peab ta jobuks) ja kiidab oma koolivenna tema ees taevani, ema
jääb uskuma. Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma
pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks.
Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda
välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane
G-le pole vastavat tuju helistada jne). Ta ei helistagi ja sõidab hoopis
taksoga hotelli. Ta küsib taksojuhilt, kuhu viiakse talvel pardid pargist,
taksojuht peab teda napakaks. Ta võtab endale toa Edmontoni hotellis. Holden
jälgib aknast, mida teevad inimesed teises majatiivas: üks vanamees riietab end
naiseks jne. Ta helistab ühele tüdrukule, keda tahab kokteilile kutsuda, kuid
too ei tule, kuna on hilja.
Holden otsustab minna Hotelli lähedale ööklubisse „Lavendlisaal“. Riidesse
pannes mõtleb ta oma õele Phoebele . Ta peab teda väga targaks ja ilusaks ja
leiab, et on oma perekonna ainus tuhm tegelane.
Ööklubis pole temaealisi ja ta on pahane, et talle ei müüda alkoholi. Ta
räägib ja tantsib klubis mingite 30 aastaste naistega, kes teda aga eriti
tähele ei pane.
Peale ööklubist lahkumist mõtleb ta uuesti Jane-le. Sellele, kuidas ta
temaga suhtlema hakkas, koos golfi ja kabet mängis jne. Temas tekitab vastikust
mõte Janest ja Stradlaterist. Ta on mõnda aega hotelli vestipüülis ja läheb
siis ühte öölokaali (Earni`s).
Taksoga sõites hakkab ta uuesti rääkima pargi partidest. Taksojuht ärritub.
Tema suhtumine Earnisse (klaverimängija) on imelik: kord ta ütleb, et mäng
meeldib talle, siis kritiseerib seda jälle ja Earni käitumine ei meeldi talle.
Ta jälgib inimesi ja siis tuleb tema juurde venna D. B. Vana tüdruk oma
poisiga. Holden märkab tüdruku suuri rindu. Tüdruk ärritab teda ja ta leiab
vabanduse lahkumiseks.
Holden läheb jala hotelli tagasi ja külmetab. Teda huvitab, kes tema kindad
Pencys ära varastas, kuid samas ta teab, et ei julgeks vargale suurt midagi
teha. Hotellis pakub liftimees talle litsi. Holden võtab pakkumise vastu, kuid
tegelikult ei taha seda. Oma toas vahetab ta riideid ja mõtleb, et saab ehk
mingeid kogemusi. Kui lõbutüdruk tuleb, siis püüab Holden olla viisakas, kuid
lõbutüdruk ei hooli sellest vaid hakkab riideid seljast võtma ja küsib kella.
Siis hakkab tüdruk talle külge lööma ja istub sülle. Holden läheb närvi ja
valetab, et tal oli just selja operatsioon ning tahab, et tüdruk ära läheks. Ta
maksab talle liftimehelt kuuldud hinna 5$, kuigi tüdruk nõuab 10$.
Holden hakkab oma surnud vennaga valjusti rääkima (ta teeb nii, kui on
masendunud). Natukese aja pärast proovib ta magama minna, kuid talle ei tule
und. Ta mõtleb natuke piiblist ja usust, ise peab end ateistiks. Siis tulevad
Maurice (liftimees) ja Sunny (lits). Maurice nõuab 5$, kuid Holden keeldub,
Maurice lubab vägivalda kasutada. Sunny võtab Holdeni rahakotist 5$. Holden
hakkab äkki nutma ja sõimab Mauricet idioodiks, mille peale Maurice teda kõhtu
lööb. Holden jääb veel tükiks ajaks lamama, siis läheb vannituppa (ise
kujutleb, et talle lasti kuul kõhtu) ja siis läheb magama.
Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju.
Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei
meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord
ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub
hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just
palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal
räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt
teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte.
Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga
kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi
plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata. Ta näeb seal õe vanust
tüdrukut, kellelt küsib, ega ta õde ei tunne. Tüdruk tunneb. Holden aitab tal
uisku kinnitada. Siis läheb Holden Etnograafia muuseumi juurde ja meenutab seal
käimist. Alguses tulevad meeldivad mälestused, kuid siis hakkab Holdenit
ärritama, et seal kunagi miski ei muutu. Ta lahkub muuseumi juurest ja sõidab
hotelli juurde, kus pidi Sallyga kohtuma.
Ta jõuab liiga vara kohale ja hakkab tüdrukuid vahtima. Kui Sally tuleb,
siis on Holden jälle segaduses: ühest küljest on Sally tema arust v ilus, kuid
samas ta pidevalt korrutab, et Sally ei meeldi talle. Nad lähevad teatrisse,
etendus jätab Holdeni külmaks, Sally on vaimustuses. Teatris kohtub Sally mingi
tuttavaga, keda Holden peab eputiseks. Peale teatrit lähevad nad Radio Citysse
uisutama. Jääl olles ei tule neil uisutamisest suurt midagi välja, nad käivad
pidevalt pikali. Holdeni arvates tahtis Sally ainult selle pärast sinna minna,
et näha ennast lühikeses uisutamisseelikus (Holdeni arvates nägi ta selles hea
välja). Peale uisutamist lähevad na kohvikusse istuma. Seal hakkab Holden
Sallyle seletama, mis teda kõik häirib: autode juures, inimeste, kooli jne. Ta
kutsub Sallyt kaasa, et ära põgeneda, Sally arvab, et sellest ei tuleks midagi
välja. Nad hakkavad vaidlema ja lõpuks Holden ütleb, et Sally ei sa tema jutust
nii kui nii aru ning ärritab Holdenit. Sally on solvunud ja tahab, et Holden ta
rahule jätaks.
Uisuväljakult läheb Holden kohvikusse sööma. Holden hakkab mõtlema Janele
ja jõuab selleni, et tüdrukud ütlevad alati, kui keegi on ülbe, et tal on
alaväärsuskompleks, kuid kui neile ei meeldi, siis leiavad nad, et ta on ennast
täis, kuigi võib tegelikult olla väga kena ja alaväärsuskompleksiga. Siis läheb
Holden ühte filmi vaatama, kuid see ei meeldi talle (ta peab kino tobedaks).
Kinost läheb ta ühte baari, kus pidi kohtuma oma sõbraga. Teel mõtleb ta
sõjast. Temas ei tekita vastumeelsust mitte nii väga sõda, kuivõrd sõjavägi.
Tema vend oli neli aastat sõjaväes (D. B.) ja ka sõjas ning ka talle oli armee
vastumeelsem, kui sõda ise.
Baar, kus ta sõbraga kohtub on talle tegelikult veidi vastumeelne, kuna
seal käivad tema arust kergatsid. Ta mõtleb sõbrast ja tolle kombest rääkida
igasugustest seksuaalsetest kalduvustest (Holden ei pea ka teda ennast päris
normaalseks). Oodates joob Holden šoti viskit soodaveega. Sõber tuleb ja
teatab, et on ainult paariks minutiks. Holden hakkab teda küsimustega
pommitama, kuid sõber ei võta eriti vedu, tal pole eriti tuju „caufieldliku
jutuajamise“ jaoks. Holden küsib temalt igasugu asju (armuelu ja psühhoanalüüsi
kohta), kuid sõbral pole eriti tuju ja ta lahkub varsti. Holden joob üksi edasi
ja leiab, et sõber on üsna tark, kuigi veidi imelik.
Holden jääb lõpuks maani täis ja hakkab jälle ette kujutama, et on
haavatud. Ta tuigerdab telefoniputkasse. Alguses tahab ta helistada Janele,
kuid helistab siis Sallyle ja küsib, kas võib homme kuuske ehtima tulla. Peale
seda tuigub ta tagasi baari tualetti ja kohtub seal baaris esinenud
klaverimängijaga, kes soovitab tal koju minna.
Kuna Holden ei taha veel paar päeva koju minna, siis läheb ta hoopis parki.
Seal pillab ta maha plaadi, mille ta ostis ja see läheb katki. Pargis on sünge
ja ta mõtleb Allie matustest ja siis sellest, kuidas oleks, kui teda ennast
maetaks. Siis loeb ta üle oma raha ja avastab, et tal on seda väga vähe järel
ning mingil põhjusel viskab ta oma peenraha minema. Ta otsustab korraks koju
õega rääkima hiilida.
Tal õnnestub oma korteri juurde hiilida, eriti hea on see, et tavalist
liftipoissi pole tööl ning asendaja teda ei tunne. Tal õnnestub vaikselt oma õe
tuppa hiilida, kuid siis meenub talle, et õde magab D. B. toas, kui toda pole.
Vanemaid pole kodus ja teenija on poolkurt. Holden vaatab D. B. toas ringi ja
loeb õe märkimiku, ning äratab ta siis üles. Nad räägivad ja Phoebe taipab, et
Holden visati koolist välja.
Phoebe tahab teada, miks Holden lasi endal läbi põruda: Holden hakkab
seletama, kui vastik ja silmakirjalik kool see oli ja mis talle seal ei
meeldinud. Phoebe leiab selle peale, et Holdenile ei meeldi miski. Holden
hakkab ennast kaitsma ja väidab, et meeldib küll, kuid samas on tal raskusi
nende asjade nimetamisega. Ta ei suuda nimetada elukutset, kelleks tahaks
saada. Kui Phoebe küsib, kas on asi, mis Holden tahaks tõeliselt olla, siis
ütleb Holden, et ta tahaks olla Püüdja kuristiku serval keset rukkist.
Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad
kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile.
Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab.
Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib
õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise
palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju. Holden läheb
kappi peitu ja Pheobe ütleb vanematele, et tal ei tulnud und. Ema kahtlustab
teda suitsetamises ja Pheobe ütleb, et ta tegi ühe mahvi, kuna und ei tulnud.
Ema ei tule tuppa kontrollima ja isa läheb magama. Siis tahab Holden lahkuda ja
küsib Phoebelt raha laenuks ning hakkab siis nutma. Kui ta lõpuks järgi jätab,
siis hiilib ta minema, ei kasuta lifti, vaid tagatreppi.
Kodust sõidab ta taksoga Anatolini juurde. Siis seletab Holden, miks talle
Pencys ei sobinud. Antolin hakkab Holdeni probleeme analüüsima, kuid ei suuda
täiesti mõtteid koondada ja lubab mõtte kirja panna ning Holdenile hiljem
saata. Siis teevad nad Holdenile aseme ja ta läheb magama. Kuid ta ei saa eriti
kaua magada ja ärkab selle peale et Antolini ta pead silitab. Holden ehmatab
selle peale tohutult ja tahab ära minna, Antolini ütleb, et ei teinud midagi ja
mingu Holden magama tagasi. Holden hakkab aga seletama, et peab kohvrid ära
tooma raudteejaamast jne. Antolini ütleb, et tulgu ta kohe tagasi, kuid Holden
laseb jalga, ega mõtlegi tagasi tulla.
Holden sõidab metrooga raudteejaama ja magab ooteruumi pingil. Peale seda
läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama. Kui ta tänavaid ületab, tekib tal
tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja
palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles
mitme kvartali järel. Kui ta pargipingil istub ja puhkab, siis teeb ta otsuse
lahkuda ja mitte enam üldse koju minna. Aga ennem tahab ta õega rääkida. Ta
plaanib mina kuhugi kolkasse, hakata tööle mõnes bensiinijaamas, ehitada endale
metsa äärde onn ja mängida kurttumma (lapsik, teostumatu mõte). Ta läheb õe
kooli ja jätab talle teate, et õde tuleks temaga etnograafia muuseumi juurde
kohtuma. Kooli juures sodib ta seinalt maha ühe ropu sõna, kuna ei taha, et
lapsed seda näeksid. Ta läheb muuseumi õde ootama ja näitab aitab seal mingitel
lastel muumiaid otsida. Phoebe saabub muuseumi suure kohvriga ja teatab, et
tahab Holdeniga kaasa tulla. Holden on ehmatanud ja keeldub. Phoebe solvub tema
peale ja ei räägi temaga tükk aega. Holden paneb tema kohvrid hoiuruumi, et ta
koolist tulles need ära võtta saaks. Siis jookseb Phoebe üle tee, kuid Holden
ei lähe talle järgi, sest teab, et õde hakkab hoopis talle järele tulema. Ta
hakkab loomaia poole minema ja jõuab sealse karusellini. Õde tahab sellega
sõitma minna. Kui ta ühe korra sõitnud on, siis ütleb ta Holdenile, et ta pole
enam pahane. Ta paneb talle pähe tobeda punase jahimütsi ja läheb ise
karusellile. Hakkab vihma sadama, kuid Holden jääb pingile istuma ja vaatab,
kuidas õde karuselliga sõidab. Kuigi ta saab läbimärjaks on Holden paganama
õnnelik.
Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab.
Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel
kritiseerinud.
