Jerome David Salinger „Kuristik rukkis"
Holden Gaulfieldi mäss teda ümbritseva maailma vastu
Holden Gaulfield oli võrdlemisi tasakaalutu, kuid sellest hoolimata mitte halb 17-aastane koolipoiss. Peamine asi, mida Holden ihkas oli olla täiskasvanu. Et seda saavutada kutsus ta endast vanemaid kaasõpilasi lapsukesteks, mis muidugi teistele ei meeldinud. „Ei, sa ei teeks seda, Ackley-lapsuke. Kui sul oleksid tema rahad, oleksid sa üks suuremaid…" „Tead, aitab sellest Ackley-lapsukesest. Kurat võtaks. Mina passin sulle papaks, sa tohman." (lk 28)
Samuti valetas ta ennast korduvalt vanemaks, et baarides ja lokaalides alkoholi saada, sest tundus, et sigarett on lubatud juba selles eas. Ta valetas kahele inetule ja ühele võrdlemisi normaalse välimusega naisele oma vanust, nii valetas ta ka lõbutüdrukule. „Kuulge, aga kui vana te õieti olete?" „Mina? Kakskümmend kaks." „Mis te luiskate!" (lk 90)
Veel ihkas ta olla mittehaavatav, kuid see ei kukkunud tal just suurepäraselt välja, tihti lugu, kui miski viltu vedas raske tundus või lihtsalt niisama, ilma põhjuseta, hakkas ta nutma. Kui ma olin minekuvalmis, kohvrid juba käe otsas ja puha, siis peatusin hetkeks trepi juures ja heitsin viimast korda pilgu meie koridorile. Ise ma nutsin. Ma ei tea, mispärast. ( lk 53)
Holdenil ei olnud palju sõpru, sest tema võrdlemisi närviline ja enesekeskne olek ei tekitanud teistes usaldust. Kui üle kõige armastas ta oma väikest õde Pheobe’t, kellega neil oli väga eriline ja lähedane suhe.
Holdenil oli kombeks ka endale haigusi nö külge pookida ja seda sellepärast, et paista huvitavam ning saada mingisugustki kaastunnet või isegi kerget tähelepanu. „Mina ise pean operatsioonile minema" „Oi, tunnen kaasa," ütles ta. Paistis, et ta mulle tõepoolest kaasa tundis. /…/ „See ei ole midagi tõsist. Mul on tilluke kasvaja" „Ei või olla!" Ta tõstis käe suu ette ja puha. (lk 58) Poolel teel vannituppa hakkasin kujutlema, nagu mul oleks kuul soolikates. /…/ Siis ma lähen jala trepist alla – lifti ei kasuta: Toetun trepikäsipuule, ja endal mul niriseb suunurgast vähehaaval verd. /…/ Kujutlesin. Kuidas Jane hoiab mul sigaretti huultel, kuni ma ise verest tühjaks jooksen. (lk 99-100)
Holden Gaulfieldi mäss maailma vastu seisnes kõige selle, mida talle soovitati mitte tegemises. Ta eiras Spenceri ja Antolini õpetusi ja nõuandeid. Holden oleks pidanud rohkem kuulama ja mitte nii isepäi tegutsema. Üheks nö mässu põhjuseks usun ma ka puberteedi ea olemas olu.
Anny Drobet 12b
